See, mida ostad, ei ole see, mida välja lõikad.

Joonise mõõdu ja laua vahel, mille sae peale paned, on kolm töötlemisvaru, ja ühtegi neist ei saa maha kaubelda. Estifex arvutab need selles järjekorras ja näitab mõlemat mõõtu kõrvuti — et mees sae juures näeks, kui palju varu tal on.

• Pikkus +50 mm, ümardatud üles täisviiekümneteni. Millimeetrites, mitte protsentides — täisviiekümnete peale paneb saagija piirde.

• Laius +10 mm. Saevaru ja serv. Rohkem ei ole vaja, kui laud on piisavalt lai.

• Paksus: höövel võtab 4 mm, treimine 1. Treitud detail lõigatakse niikuinii ümmarguseks, tema tasapinnad ei saa kunagi õgvendatud. Siis üles paksuseni, mida toodetakse: 26, 32, 40 või 50 mm.

23 mm on lõks

Üles ümardades loed 26. Nende 4 mm-ga, mille höövel võtab, on vaja 27 — ja laud on 32. Toorik 630 × 100 × 23 ostetakse seega kui 700 × 110 × 32. See üks samm on ühe tooli peale seitseteist protsenti puidust, iga kord, igas toolis.

Plaat, liimimine, rikked

Plaat ei ole laud. Vineer ja MDF tulevad püsivas paksuses ja arvestatakse pindala järgi. +10 mm kummalegi poole saele ja servale, mitte rohkem.

Kui ükski toodetav laud paksuseni ei ulatu, jääb Estifex seisma. Kas liimida paksusesse (plokk) või üle laiuse (kilp), otsustab töökoda.

Rikete varu kuulub materjali juurde ja liidetakse kuupmeetritele lõpus, mitte kunagi mõõtudele: oks ei tee toorikut pikemaks. Plaadil rikkeid ei ole, seega protsenti seal üldse ei pakuta.

Ja seal, kus joonis ise tooriku ütleb, kehtib see

Treitud jalg on joonisel 420 mm ja kirjas kui toorik 440 × 45 × 45, sest 20 mm sellest on padrunis. Kes kirjutab juurdelõikuskaardile 420 alumiseks piiriks, lõikab liiga lühikeseks.